Programmeerimise ajalugu
Programmeerimise ajalugu
Programmeerimine algas 19. sajandil, kui Ada Lovelace kirjutas esimese algoritmi mehaanilisele arvutile. 1940ndatel loodi esimesed elektroonilised arvutid, mida programmeeriti masinkoodis. See oli väga keeruline ja ebaefektiivne.
1950–60ndatel tekkisid esimesed kõrgkeeled, nagu Fortran ja COBOL, mis muutsid programmeerimise inimloetavaks. 1980ndatel tuli objektorienteeritud lähenemine (C++, hiljem Java), mis tegi koodi paremini hallatavaks.
1990ndatest alates kasvas veebiarendus – JavaScript, PHP, Python. Tänapäeval kasutatakse programmeerimist kõikjal: telefonides, serverites, tehisintellektis, robootikas.
Olulised verstapostid:
- 1843 – Ada Lovelace, esimene algoritm
- 1945 – ENIAC, esimene elektrooniline arvuti
- 1957 – Fortran, esimene kõrgkeel
- 1983 – C++, objektorienteeritud programmeerimine
- 2000+ – Python, JavaScript, AI, pilveteenused
Süntaks
Süntaks on reeglistik, kuidas koodi kirjutada. Vale süntaks = viga. Kasutatakse semikoolone, sulgusid, taanet. Kommentaarid aitavad koodi selgitada, nt # või //.
Muutujad
Muutuja on nimeline konteiner, kuhu salvestatakse andmeid. Need andmed võivad programmi töö käigus muutuda – sellest ka nimi muutuja.
1. Muutuja määramine
Muutuja loomisel antakse talle nimi ja väärtus. Näited:
- Python: vanus = 25
- JavaScript: let vanus = 25;
- Java: int vanus = 25;
2. Muutuja nimi
- Peab algama tähe
- Ei tohi sisaldada tühikuid ega alguses numbrit
- Hea nimi on arusaadav: hind, nimi, palk
3. Tüübid
Muutujad võivad olla erinevat tüüpi:
- int – täisarv (nt 10)
- float / double – komaga arv (nt 3.14)
- string – tekst (nt “Tere”)
- bool – loogiline väärtus (True / False)
- list / array – väärtuste kogum (nt [1, 2, 3])